KAKPM

*Töös võib esineda vigu (faktivigu, kirjavigu) Vastused küsimustele on järgmised Kuidas on defineeritud õpipoisiõpet Euroopas? Õpipoisiõpe selle uuringu raames on defineeritud kui esialgse kutsehariduse ja -koolituse vorm, mis formaalselt ühendab ettevõttesisest koolitust (praktilise töökogemuse perioodid töökohal) koolipõhise haridusega (koolitus- või koolituskeskuses järgitava teoreetilise / praktilise hariduse perioodid). (See määratlus ei viita otseselt tööandja ja praktikandi vahelise lepingulise otsese suhte olemasolule) Mis põhjusel Euroopa komisjon on kutsunud liikmesriike rakendama kutsehariduse ja –koolituse reforme, sh õpipoisiõpet? Viimasel finants- ja majanduskriisil on olnud eriti negatiivne mõju noortele. Muude väljatoodud näitajate juures on muret tekitavaks näitajaks noorte kõrge töötuse määr (21,1% EL alla 25 aastaste seas – põhimõtteliselt võib väita, et 1/5 Euroopa noortest on töötud). Sellest tulenevalt on Euroopa komisjon otsima lahend...

Antud tööd siia ei postita, kuna tegemist on liiga isikliku teemaga.

*Töös võib esineda vigu (fakti ja kirjavigu) "Kutsepedagoogika"- k okkuvõtlik töö Antud kokkuvõtvas töös annan ülevaate kutsepedagoogika arengust. 1. Kutsepedagoogika kujunemine iseseisvaks distsipliiniks Iseseisva distsipliinina kujunes välja kutsepedagoogika 20. sajandi teisel poolel. Kutsepedagoogika käsitleb pedagoogilisi küsimusi, mis seonduvad elukutse ja töömaailmaga, aga ka noorte ja täiskasvanute kvalifitseerumise ja kompetentsuse arenguga Ennekõike peetakse kutsepedagoogika väljakujunemise alaks saksa keelsetel aladel Euroopas (Austria, Saksamaa, Šveits - 1960- Berufs- und Wirtschaftspädagogik). (Gonon, 2009). Vaatamata sellele, et iseseisva distsipliinina on ta suhteliselt noor, on ometigi nn eelnev ajalugu väga mitmekesine. 20.saj alguses saab pidada kutsepedagoogika eelkäijaks mõistet kutselisus (vocationalism) , mida kasutati koolisüsteemis ja õppekavades. Oma tähenduselt tähendas kutselisus seda, et haridussüsteem...

*Töös võib esineda vigu (faktivigu, kirjavigu) Kutsehariduse alguse ajalugu Euroopa riikides  Wollschläger, N., & Reuter-Kumpmann, H. (2004) artikli järgi Eesmärk: Euroopa Liidu saamine maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Selle strateegia oluline komponent on kvaliteetne kutseharidus seda eelkõige sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamise seisukohalt. Mulle väga meeldis artikli alguses toodud Karl Popperi kohta toodud tutvustav kirjeldus (Karl R. Popper (1902-1994 )koolist välja langeja, puusepa õpipoiss), see sisendab lootust, et õpilane võib olla küll koolist välja langeja, kuid sellegi poolest võib saada temast KEEGI, kui ta leiab enda jaoks õige tee. "Iga sammuga edasi, kui me lahendame probleemi, me ei avasta uusi ja lahendamata probleeme, vaid me ka mõistame, et pind millal me arvasime annast kindlalt seismas, on tegelikkuses kõikuv ja ebakindel“ Karl R. Popp...

*Töös võib esineda vigu (kirjavigu, faktivigu) •     Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil  ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on  ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise,  ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts)  mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994).  Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu.  Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest,  mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes ...